Kolmapäev, 7. august 2013

Tagasivaade EO 2013 Belgia võistlusele

Sellel aastal toimus Euroopa Open Belgias Neeroeterenis, kus osales ligi 800 koera 33 riigist.
See võistlus sai ka minu ja Echo jaoks debüüdiks välisvõistlusel.

Võistlus oli suur nii osalejate arvu, kui korralduse suhtes ja emotsioone on palju.
Meie reis algas juba teisipäeva õhtul kui Echo kokku pakkisin ja lennukile suundusime.
See oli ühtlasi ka Echo esimene teadlik lennureis (kui välja arvata tema saabumine Eestisse beebipõlves).
Saabudes kolmapäeval Neeroetereni, ootas meid ees 28 kraadi sooja, päike ja suur laagriplats kuhu iga minutiga lisandus uusi autokaravane mis oli pungil täis koeri.

Neljapäeva hommikul võistluskeskusse saabudes avanes üsna võimas vaade, igast august igast praost tuli välja, möödus ja liikus meiega (mina ja Echo) ühte suunda sadu bordereid kelle vahele mahtus veel liikuma omakorda sadu sheltisi.
Esmapilgul oli kogu see virr-varr üsna ehmatav ja röövis hetkeks minu enesekindluse.
Kuid siis algas ametlik treeningpäev ja kogu minu tähelepanu oli suunatud olla õigel ajal õiges kohas.

Siinkohal tuleb mul suured tänusõnad ja kiidusõnad öelda meie Team Leadrile (hüüdnimi Rebane), kes oli alati kohal ja hoolitses minu kohaloleku eest ning võitles õiguse ja maailma rahu eest :)

Treenigrajal ilutses takistus "laud", mis tähendas meile Echoga, et aeg on hakata lauda õppima (me küll olime lapsepõlves sellega tutvunud aga sellest juba aastad möödas"). Nii möödus kogu meie treeningsessioon laua õppimisele, mis lõpuks ka natuke välja tuli. Sellel hetkel oli mul pilt selge, et meie võistlus kestab healjuhul hetkeni kuni jõuame rajal lauani :)
Nüüd jääb vaid oodata, mis rajale laud pannakse.


Reede 25.07. Võistkondlikud jooksud
Mina olin võistkonnas Poolakatega kus oli 2 puudlit ja 2 püreneekat. Oma meeskonda ma kordagi ei kohanud, isegi polnud õrna aimu millised minu võitluskaaslased välja näevad (kui  välja arvata koeratõugu).

Agilityrada (meeskondlik)

Rada oli hästi joostav ja mitte põrmugi raskem, kui meie treeningud kodus. Kõik sujus hästi kuni poomilt tuli üks ilus tõuge ja maandumine täpselt kontakpinna ees maas, ning viieks oli käes.
Järgmine viiekas kukkus kiige pealt, kus Echo mõnusalt kiikus, sest aega tundus tal palju käes olevat.
Ülejäänud rada sujus üllatusteta ja meie koht sai olema kusagil 90 ndal mail.
Ausalt öeldes nii taga me pole Echoga veel kunagi olnud :)
Tulemus: 2 viga, aeg 42,0 sek, võitjaaeg 37,9. Koht 193, 360 osalejat, millest 128 DSQ



Hypperada (meeskondlik)

Rada oli vägev, hästi tehniline ja nõudis head juhtimisoskust.
Meil tuli hästi välja, Echo oli hea koostöö ja ka mina andsin endast parima. Kuna hypperada asus õues teistest võistlusplatsidest kaugemal, oli seal mõnus rahulik miljöö.
Seetõttu suutsin ka ise palju paremine keskenduda ja meie jooks sujus hästi.
Puhas rada kiirus 35.120 sek kaotus võitjale 4,18 sek. Koht 57, 357 osalejast, millest 123 oli DSQ.

Pärast reedest päeva oli enesetunne hea, Echo tuju ja olemine väga hea, küll natuke väsinud. Olime valmis rinda pistma laupäeval individuaalvõistlused.


Laupäev 26.07 Individuaal kvalifikatsiooni jooksud
Pärast reedet oli meil pilt selge missugune on teiste võistlejate ettevalmistus ja kogu see koerte paraad ei mõjunud enam nii hirmutavalt.
Kuna Echo käitumine üllatas mind korduvalt, siis juba laupäeval ma tundsin, et enda jaoks on antud üritus korda läinud. Echo kordagi ei näidanud välja ebakindlust või argust.

Nii siis suundusime oma järge ootavale rajale

Hypperada

Rada oli kift. Jälle vajas rada tegusat ja aktiivset juhtimist, vältimaks lõkse ja samas säilitama koeral kiirust. Echo oli kiire ja mina olin tubli:)
Vaid üks pulk lendas täiesti mõtetus kohas, ehk see oli lihtsalt ebaõnn :(
Tulemus: 1 viga, aeg 35,93 sek, võitjaaeg 32,74 sek. Koht 46, osalejaid 191, millest 103 DSQ

Agilityrada
Sellest rajast ma eriti midagi ei mäleta, aga DSQ ma sain ja kindlasti oli see mu enda süü :)

Pühapäev 28.07
Finaali agilityrada
Enne oma jooksu sai jälgitud mini rada, kus oli minu kardetud "laud", nägin paljusid DSQ tänu lauale ja valmistusin oma "lauabarjääri" vastu võtma.
Siis aga selgus et midi rajale lauda ei tulnud, selles veendudes oli kergendus nii suur, et isegi kontakpinnad mind ei hirmutanud.
Esmalt kiirustasin rajal A takistusega, kus saime viieka, edasi sujus kõik hästi. Kuni tegin väga lolli vea juhtimises. Nimelt otsustasin suunata Echo poomile, mille kõrval oli ka tunneliauk tunneli poolt.
Echole oli see sõnum üsna üheselt selgea ja kõhklemata lippas ta tunnelisse.
Finaali DSQ käes, edasi läks jooks juba  mõnusa muusika saatel ja Echo oli tubli.



Kokuvõtteks:
Mul on kõige suurem rõõm Echo käitumise üle. Ta oli tõeliselt tubli oma tõu iseärasuste kohta (argus, kergelt ehmatav, ebakindel).
Isegi inimeste karjumine, kõva muusika ja vilistamine, mida Echo koges esimest korda ei viinud minu väikest sõpra endast välja. Ta oli rajal täielikult pühendunud minule.
Iga võistluspäeva lõpuks oli koeratüdruk nii väsinud, et vedas ennast vaevu hotellituppa ja magas nagu kott.
Kindlasti tuleb meil natuke kaalulangetusega tööd teha, samas konsulteerudes paari püreneeka kasvatajaga selgus, et Echo ei ole paks, seda kinnitas ka pilt pärast Echo ujumist.
Palju rohkme tööd aga vajab kontakpinnad. Nad on küll olemas rahulikul momendil, kui aga mäng käib mõisa peale või mina olen lohakas on ka kontakpinnad läinud.
Ja teades seda nõrka kohta tekib stardis tõsine ärevus, mis kandub üle ka koerale.

Samas jälgides teisi võistlejaid, on paljudel kontakpinnaprobleemid, isegi tipus olevatel koertel. Siiski võidavad need kellel on õnne, kiirust ja kontakpinnad :)

Võistlusradu saab vaadata siin:  http://european-open-2013.jimdo.com/course-plans/

Tulemused siin: http://european-open-2013.jimdo.com/results/

Minu jooksuvideod:
http://www.youtube.com/watch?v=hPISzJpYzmw
http://youtu.be/u6u4ivs6-qI

Piret& Echo

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar