pühapäev, 20. veebruar 2011

Agility võistlus 20.02

20.02 toimus TAKO poolt korraldatud järjekordne agility võistlus. Kohtunik Tomas Glabazna (SLOVAKKIA). Võistlus toimus Tallinnas TAKO hallis.
Kui tutvuda antud kohtuniku radadega, siis on selge pilt, et sellel võistlusel midagi kergelt ei tule. Arvestades, et olen viimased 2 nädalat kopsõletikus olnud, on minu võistlusel osalemise otsus rohkem kui hullumeelne. Trenni teinud ei ole ja endal kopsumaht nulli lähedal. Sellest olenemata pidasime Echoga väikese koosoleku ja nähes tema tungivat soovi, sütitas see ka mind. Mõeldud, tehtud! Veel enam, võtsime hullu plaani, selle kohtuniku radadel teha 2 puhast rada:)))
Ja see ei ole mitte raske ülessanne, kuna teeme ka trenni alati plaaniga, et esimesel korral rada puhtalt läbida.
Meie moto on: jookse kõik rajad puhtalt! :)


Esimene rada: Hüpperada. Rada oli keeruline ja kiire, joosta tuli ja juhtida ka. Kuna minu võhm oli väga madal, siis püüdsin raja õppimisel leida kõige lihtsama jooksutrajektori koerale, et vähe tegeleda ise juhtimisega ja rohkem jooksmisega.
Aus olles jooksin ma nii nagu ei tohiks, ma eriti koera ei näinud:)))
Echo tegi supper töö: puhas rada, I koht

Teine rada: Agility rada. Raja õppimisel tundus, et see on päris tehtav. Valisin jälle koerale lihtsa jooksutrajektori, et jõuaksin ise joosta. Plaan tehtud ja tuld! Esimene vimpka tuli poomi peal, kus Echo hyppas poomi küljelt maha!! See oli mulle paras üllatus ja hetkeks tekkis mul "lühis", et mis edasi ...?
Jätkasime võistlust aga minu kehakeel juba reetis mind (olin muutunud laisaks), millest sai ka Echo kohe aru (ka koera käitumine muutus). Kuna puhas rada oli juba maha mängitud, siis otsustasin muuta algsest plaanist oma trajektori. Saatsin Echo kotti, jäädes ise tunnelist teisele poole. Juhtus see, mida arvata oligi, ma jooksin koeraga kokku (kuna ei jõudnud joosta), kui koer väljus kotist ja mina tegin samal ajal eest lõikamist, et olla koerast eespool enne järgmist takistust (A takistus). Selle kokkupõrke tulemusena ei läinud ka Echo A-takistusele vaid jooksis mööda. Selleks ajaks oli meie võistlus juba lõppenud, siis pusserdasime seal veel nats ja lahkusime rajalt. Sellelt rajalt siis DSQ.

Rajalt saadu õppetund: tuleb tõsiselt jälle kontaktpindadega tööd teha. See on ikka elutöö!!! Vahel tundub juba, et nüüd on see meil selge ja siis pämmmmm!!! Et nüüd siis tagasi trenni ja kontaktpindade eri!
Ja muidugi, nii tõsist ala nagu agility ei joosta kopsupõletikuga, see on nüüd ka siilile selge:)


Kokkuvõttes olime tublid, sest üks esimene koht taskus, üks puhas rada ka.
Kuid selles päevas oli veel paar olulist seika.
Nimelt saime kohtuniku käest eriauhinna "Tuleviku Lootus". Mis võiks rohkem head meelt teha, kui professionaali toetav hinnang!
Aga siiski, midagi on veel oulisem, mida olen kõigil Echo võistlustel tunda saanud.
See on teiste osalejate poolehoid ja kaasaelamine. Pärast igat rada saan sooja toetust, kiidusõnu ja sõbralike pilke kaasosalejatelt. See on supper tunne! Echo ei ole mitte ainult minu südamesse pugenud, vaid ta on võitnud paljude poolehoidu oma imeliku välimusega, armsa näoga ja krapsaka olemusega.

Echo tänab kõiki kes meile pöialt hoiavad ja kaasa elavad.
Echo & Piret

laupäev, 5. veebruar 2011

Esimene ametlik SK võistlus

5 veebruaril toimus TAKO klubi poolt korraldatud Sõnakuulelikkuse võistlus, kus ka meie käpa valgeks saime:)
Osalejad oli üllatavalt vähe, algklassis vaid 6 koera. Kohtunikuks Kaidi Juurik.
Olen ise täesti haige (gripiviirus on mind kollitama tulnud ja haigus alles täiesti alguses), palavik 38,7 , tugev ja valulik köha jne. Kuna aga regatud sai võistlusele viimasel hetkel ja makstud kallist raha, otsustasin ennast kohale vedada ja Echot usaldada.

Ligipääsetavus - 10 punkti
Echo jaoks oli kohtunik täesti võõras inimene. Teades Echo ebakindlust võõraste inimeste suhtes, oli mul väike kõhklus, et kuidas Echo käitub. Kohtunik lasi üsna pikalt koeral endaga tutvuda ja mulle tundus, et Echo jaoks muutus iga sekund asi aina segasemaks, et miks võõras inimene nii kaua temaga suhtleb ja mida temalt oodatakse. Siiski, Echo sai selle raske ülessandega häst hakkama ning usaldades mind istus kogu (elu pikim hetk) tervituse liikumatult minu jala kõrval:) Hea algus!

Grupis lamamine - 8 punkti
Selle võtte soorituse eest annan ma Echole medali (jah nagu loo lõpus saad lugeda, siis tegelikult seda ka tehti). Nimelt algas kõik ilusti, koerad pandi lamama ja me eemaldusime. Esimene pool minutit oli kõik ilus, siis tõusis üks koer (Echost kahe koera kaugusel) püsti ja kõndis rea kõige esimese koerani. Siis toimus midagi huvitavat, nimelt hakkas keegi platsi kõrvalt kõva häälega lamamis käsklust andma. Siis tõusis ka rea lõpus olev koera püsti. Nii läks platsil tõsiseks liikumiseks, mis lõppes sellega, et koer, kes esimesena üles tõusis, jäi (täiesti arusaamatult) koos oma juhiga peaaegu Echo taha seisma. See oli Echole selline katsumus, et ma lihstal seisin ja olin kogu aeg valmis, et Echo närv ei pea vastu ning ta jookseb minu juurde. Tema aga jälgis kogu seda actionit pealt, pidevalt minu silmsidet otsides nagu tahaks minu käest küsida, et Piret, mis kurat siin toimub??
Aeg sai lõpuks täis, läksime koerte juurde tagasi ning siis tuli võtta koera põhiasendisse, andes käskluse "istu". Sellele käsklusele ei reageerinud Echo üldse, alles 3 korral tuli Echo istumis asendisse. Mis mind üldse ei häirinud, sest ma olin ikka väga üllatundu et Echo nii vapralt sellise väljakutsega hakkama sai. Lihtsalt supper! (kes Echot teavad, need mõistavad kui suurepärane see sooritus oli).

Kõrval liikumine rihmaga - 9,5 punkti
Kuna Echo on kasvult nii väike, siis ma ei tea üldse mida ta minu kõrval teeb, ma lihtsal ei näe teda. Siin jääb vaid usaldada oma treenerit, iseenda trenni tulemust ja loomulikult koera:) Enda arvates läks kõrvalkõnd väga hästi ja ei oskagi hetkel öelda mis läks vildu, et pool punni kukkus.

Kõrval liikumine rihmata - 10 punkti
Jälle üsna tume maa:) Mulle tundus, et oli hästi ja tundub et kohtunikule paisti ka nii:)
Siiski arvan ise, et kõrvalkõnniga on mul veel vaja tööd teha, siin on meil veel arenemisruumi, kui vaadata maailma mastaabis tegijaid ja sinna me ju teel oleme:)))

Lamama minek liikumise pealt - 8 punkti
Jälle võib tõdeda fakti, et ma ei usalda koera:( Tean, et Echo teeb seda supper hästi ja seda kinnitasid täna ka pealtvaatajad, et Echo kukkus lamama kui kivi, aga ma ikka andsin kehakeelega korduskäskluse. Teadlikult ma seda ei teinud, aga videost oli tõesti näha, et kehakeel oli täesit olemas.
Samuti mingil põhjusel ei tulnud Echo põhiasendisse soorituse lõpus, pidin ka siin korduskäskluse andma. See oli lihstal väike vimka, pikka viha me siin ei pea:)

Juurdetulemine 9,5 punkti
Võtte juures oli näha tõsise töö tulemust võrreldes eelmise (mitteametliku) võislusega.
Echo jäi ilusti istuma aga... Kui eemaldusin, pani Echo korraks ikka ninnu maha, et "aega parajaks teha" (on ju teada, et siin tuleb enne üsna pikalt istuda kui kutsutakse). Kui ma ümbes pöörasin ja Echot silmasin istus ta nagu viieline ja juurde tulek oli ka kiire ja puhas (sellest "nina maha asjst" sain ma alles hiljem teada).

Seismine liikumse pealt - 10 punkti
See on meil üsna selge ja tundub et Echole see sooritus lihtsal väga meeldib. Minu treener Sveta ütles siiski, et ma olin kerge kehakeele ikka ka andnud. Ja mul on hea meel, et Sveta seda näeb, siin on mille kallal tööd teha.

Takistuse üleatmine - 10 punkti
Vot seda võtet ei ole me ammu harjutanud aga agilty koeral ei tohiks see ka eriti raske võte olla. Väike mõte oli, et ta võib kohe tagasi hüpata üle takistuse, sest oleme ju tasapisi ka avaklassi harjutanud ja tagasihüpe on veel lõbusam.
Läks aga kõik ideaalselt, Echo lendas üle tõkke, pööras ümber ja käsu peale seisatas.

Üldmulje - 10 punkti ja "Tuleviku Lootus" tiitel
See oli hea:))
Kohtunik annab tiitili "Tuleviku Lootus" koerale, kelles ta näeb tõsist potensiaali. Seda tiitlit ei anta igal võistlusel vaid vastavalt kohtuniku nägemusele.
Seekord siis suureks üllatuseks saime selle meie!!

Kokkuvõteks: 186 punkti - I järk; I koht; "Tuleviku Lootus" tiitel.
Pakkisime ennast kiiresti sisse, hüppasime autosse ja kihutasime koju, sest haigus ei olnud mind unustanud ja kui suured teod tehtud, siis teki alla.

Olen Echoga väga rahul ja tundub et ka minu suhtumine SK-sse on muutunud (pärast gordoneid ei olnud mul erilist isu SK-ga tegeleda). Kindel on see, et meid Echoga saadab edu tänu Sveta käe all treenimisele. Ilma Svetata ei oleks ma Echoga üldse SK-d tegema hakanud (Echo oli võetud plaaniga agilitit teha). Tänu Sveta proffessionaalsele oskusele mind motiveerida, koolitada ja Echole parim koolitusmeetod leida, oleme me Echoga enesekindlad ja naudime koerasporti täiega.
Meie võidud ja tunnustused kuuluvad ka Svetale (meie treenerile)!

Video: http://www.youtube.com/watch?v=_leYBNISQHk

Piret&Echo