esmaspäev, 1. juuli 2013

27 - 28 juunil agility võistlused

27.06-28.06 toimusid Veskimetsa Ratsaspordibaasis järekordsed agility võistlused, korraldaja A-Koer, kohtunik Lidija Belajeva (Läti).

Kuna võistluste toimumiskoht oli meie kodu lähedal, siis põhjust osaleda leidus mitmeid.
Nii sammusimegi laupäeva pärastlõunal ratsaspordibaasi poole.
Ilm oli ka meie poolt, mõnusalt pilves ja mõnusalt soe, mitte palav.

Kohtunikuks oli seekod noor Läti preili, keda küll näo järgi teadsin varasematelt võistlustelt aga esimest korda jooksin tema radasid.
Mitmed märgid viitasid vist vähesele kogemusele kohtunikuna. Esmalt see, et kohtunik ei kasutanud vilet stardi märguandeks, tean et see on lubatud aga siiski tekitab mõtetut segadust. Kuna võistleja on niigi närvis ja kohtuniku käega viipamine võib olla mitmeti tõlgendav (nii ka juhtus, ühel võistlusel ei saaud maxi klassis ükski koer tulemust kirja).
Hoopis rohkem pani mind imestama, et rada mõõtes ei mõõtnud kohtuni tunneleid ja ka korra A takistust sisse. Vaid mõõtis tunneli otsani, siis tõstis mõõdikuratta õhku ning jätkas mõõtmist teise tunneli otsast.
Hmm... kuna rajal oli vähemalt 2 (pikka - 6 m) tunnelit korraga  ja vahel lisaks veel üsk lühike (3m), siis kokku see teeb ju 15m!!!.  Koera jaoks ju suht arvestatav distants.

Kui eelpool nimetatud välja jätta, siis rajad olid nauditavad. Ma olen üldse reeglina radadega rahul.

Hypperada -   I koht, kiirus 5,36 m/s
Kimasime nagu jaksasime, just nimelt nagu jaksasime, kuna Echo kehakaal ei taha kuidagi langeda ja söögiisu on nagu hobusel. Seega esimene rada ja panime täiega.
Kõik läks õnneks ja saime esimese koha.



Agility rada - III koht, kiirus 4,15m/s
Stardil viga midagi ei olnud, kontaktpinnad sai võetud (nagu Echoga kokkuleppisime). Mingil põhjusel on meil ikka ja jälle ületamatu see viimane takistus, nii ka seekord põrutas Echo viimasest aedikust mööda, millest tuli auga välja teenitud viiekas.

Kuna peame salamisi oma väikeõeks Mia't pikakarvaline püreneekas, siis sellel rajal saime hoida Miale pöialt ja tal läks hästi, rada sai lõpuni joostud ja kiirust oli tal vägevalt, isegi viiekaga jooksis Mia II koha välja ja meie jäime III, esimese koha võttis rahuliku ja väga enesekindla jooksuga vanameister Piko (sügav kummardus neile!).
Olen ammu juba oodanud aega mil Mia paneb oma viienda käigu sisse, sest pole midagi motiveerivamat, kui just võistelda oma tõuga. See on ühtmoodi armas, motiveeriv ja inspireeriv.
Ühesõnaga kuigi me jäime kolmandaks oli suur rõõm Mia üle, kes sai meist võitu ja just nimelt kiirusega!



Agility rada  - II koht, kiirus 4,84 m/s
Sellel rajal oli meil Echoga enesekindlus kodus ja kõik näis toimivad. See võistlus tõi veel häid emotsioone, nimelt kogesime oma klassi püsse, kes hakkavad pead tõstma. Meie teine tugev konkurent Djoker tegi seekorda võimsa etteaste. Puhas rada nagu meilgi aga kiiruseid ei anna võrrelda. Siit jäi meile vaid II koht.



 Võistluspäeva võib nimetada korda läinuks. Jah, tõdema peab, et sellise "sardelliga" me muidugi ilma ei tee, nii et tuleb toitu vähemaks võtta, hmm... aga pole enam midagi vähemaks võtta:)
Siinkohal meenub mulle see mustlase lugu, kus mustlane otsustas harjutada oma hobust toiduvabaks. Ja ta saigi sellega peaaegu juba hakkama aga kurask hobune suri ära :)...

 Piret & Echo