teisipäev, 19. aprill 2011

Teine laagripäev

Hommik algas vara ja hea tujuga, tundus, et ka Echo oli välja puhanud kui põllule temaga pissipaake tühjendama läksime.
Päev algas kl. 9.00, kui kogunesime agility rajal. Minu suureks üllatuseks oli täna hommikune takistuste asetus väga sarnane sellega, mis eile õhtul meist maha jäi.
Ja mul oli ka õigus.
Nimelt Silvia selgitus oli järgmine: noorte ja algavate koertega on soovitatav treenida mitu trenni järjest sama takistuste asetusega.
Põhjused järgmised.
1. noorel koeral tekib kiiremini rajal enesekindlus, millega kaasneb ka kiirus
2. koer õpib juhti paremini jälgima. Joostes sama takistuste asetusega erinevaid radasid, peab koer usaldama juhti, mitte mäletama eelmist rada ja ennetama juhi käsklusi.
Raskem variant on, kui joosta rada nii, et näiteks osad takistused on sama jäjestusega, mis eelmisel rajal.
Nii tegime ka täna trenni, et kordagi ei muutnud takistuste asetust.
Tänane juhtimise osa.
Selgus, et enamus koeri ei oska võta takistust väljast poolt (joosta takistuse taha ja hypata omaniku suunas), paljud koerajuhid juhivad üle - liiga palju ja segast kehakeelt. Sõnaline käsklus on koerale konkreetne sõnum kuidas ta peab antud takistust võtma ja kehakeel (juhil) peab ütlema mis on järgmine takistus.

Juba tuttav lause: juhtides koer, ära mõtle ja tegele selle takistusega mida koer hakkab võtma vaid tegele järgmise takistusega. Kui sa suunad oma mõtted ja tegevuse takistusele mida koer just ületab, oled hiljaks jäänud järgneva info andmisega koerale.

Kui rajal on 19 takistust siis joostes rada, on sul alati 18 valet takistust ja üks õige - tegele selle õige takistusega, mitte ära püüa blokeerida neid valesid:) Kui koerajuht tegeleb vea vältimisega siis suur tõenäosus, et see viga tulebki, sest koer loeb juhti ja tema tegevust. Seisev koerajuht rajal ei saa olla kunagi kiire juht. Kui sul on aega siis jookse alati võimalikult lähedal koerale, kui koer on kiire siis püüa leida lõikamisi kus saad koerast ette aga ära jookse ette seisma. Koerajuht peab alat olema liikvel platsil.

Juhtimine: treeningu viga alati paranda, juhtimisvea korral ära katkesta jooksu!
Kui koer teeb vea treeningul (kontaktpinnal viga, ajab pulga maha, jätab slaalomis vahele jne.) katkesta jooks ja lase koeral uuesti teha. Kui teisel korral teeb koer sama vea, siis kolmandal korral tuleb koera aidata, et tuleks õigesti välja.
Kui viga tuleb juhtimisel, koerajuht suunab valele takistusele, jätka rada. Koer peab oma juhti alati usaldama, kui me teeme juhtimises vea ja siis katkestame jooksu anname me koerale teada, et me ise ka täpselt ei tea kuhu poole joosta:) Sellisel juhul koer ei hakka meid usaldama ja kui on pingeline hetk, siis koer pakub oma loomingut rajal ennetades juhti ja joostes enda parima äranägemise järgi.
Seega juhtimisvea korral, alati jäta koerale mulje, et nii oligi vaja joosta.
Rajal koera "surumine" muudab koera liikumis trajektori väga kiireks. Surumine on alati kiirem kui suunamine. Silvia kasutab seda tehnikat üsna palju, kuid see eeldab koeraga üsna lähedal liikumist. Surumine tähendab koera trajektori mõjutamine kehakeelega.
Seda on raske seletada aga praktiseerides oli see tõesti koerale kerge ja kiire:)

Tehnilien osa: õppetasime koerale takistuse võtmist väljaspoolt. Praktiseerisime eile õpitud tikk-takki kasutamist rajal erinevates kohtades. Ja mis põhiline, õppisime millal on vale seda käsklust kasutada.
Takistuste vahele jätmine rajal (ehk siis kuidas vältida lõkse). Koerale erinevate takistuste õpetamine. Enamus koeraomanike usub siiralt, et koet teab kõiki agility takistusi. Nüüd selgus, et ega ikka ei tea küll. Silvia kommenteeris seda järgmiselt: agility on lihtne ja lõbus ala, kui endale selgeks teha, mis on oluline koeral teada. Koer peab teadma eranditult kõiki takistusi, lihtsamid manöövreid: mine ümber selle takistuse; mine võta see takistuse teisel poolt; tee pööre ümebr selle takistuse jala; ignoreeri seda takistust. Kõik ülejäänud info on toetav info ja võib olla ka kehakeeles. See tundub nii lihtne, et hetkeks tekkis mul tunne," I can do that!:)"

Trikitrenn - täna sain vastused nii sõnakuulekuse küsimustele kui ka mõnele triki sooritamisele. Õppisime selgeks kolm trikki:
1. koera pööramine ümebr oma telje. Koera esikäpad seisavad paigal ja vaid tagumised käpad liiguvad. Selle trikiga sai meil korda kohe ka kõrval liikumine ja pöörded - SUPPER!
2. algus sai tehtud koera esimestel käppadel kõndimine ja tagumised õhus. Ka sellel trikil on saba. Selle triki algusfaasiga saab hiljem koera suunata endast kaugemale tagurdama ja selg ees tagasi tagurdama.

Nüüd on veel vaid üks uudishimu rahuldamata, et kuidas täna Echol läks.
Hommik algas meil lootustandvalt Echol silm säras, kui ta majaomaniku hobuse karjamaal hobusesitaga möllas.
Agility platsile jõudes oli Echol veel nagu ming tuju, aga kui meie korda kätte jõudis oli tuju jälle läinud. Echo ei tahtnud mitte midagi teha. Ei hüpata, ei mängida. Olin nõutu, sai ju nii kaugele tuldud ja ootused olid suured. Panin Echo tagasi puur (tegelt ta jooksis sinna ise vabal soovil) ja istusin, et asja üle tõsiselt järgi mõelda, kus ma olin teinud vea?
Pikalt mõeldes ja kaaludes jõudsin järeldusele, et siin on paljude asjade kokkulanegvus. Pikk reis, teistest koertest nii pikka aega eraldatus (Karu ja Abby jäid koju), loomulikult kuum päike ja siia otsa veel minu sisemine pinge. Mida rohkem Echo mind ignoreeis, seda rohkem ma keema sees läksin (muidugi ma ei näidanud seda välja aga kes siis koera lollitada suudab). Mulle nagu ei jõudnud platsil kõik see kohale, kui palju ma Echo käest nõuan. Veel enam, sain aru, et oma tugeva agility sideme lõhkusin ma Echoga esimesel laagri päeval. Selle asemel, et minna platsi peale mängima ja liikuma, võtsin ma ta puurist panin starti ja nõudsin kohe raja puhast läbimist. Kui Echo eksis siis jätsin raja poolel (see oli koerale nagu karistus) ja alustasin uuesti. Krt kas ma ei ole võimeline siis üldse õppima!!! Ma olen tema tublidusega ennast ära rikkunud ja nüüd eeldan et ta on fuc.... robot, kellele ei mõju miski ärritaja ja ta nagunii teeb mida ma soovin:(
Pärast pikka analüüsi ja mõtlemist sain aru, kui rumal ja ülekohtune ma Echo suhtes olen. Ta on noor ja kogenematu ja kõik võtab oma aja.
Ülejäänud päeva Echo magas oma puuris ja paar korda käisime lihtsalt agility platsil mängimas. Siiski õhtul kui algas trikitrenn lõik Echo silmad särama, koer oli kui ära vahetatud. Nautisime koos trikke, pärast mida suunudsime hotelli päevast puhkama.
Päike küpsetas ka täna mind ära, et pidin planeeritud matka mäkke edasi lükkama.

Tervitades,
Piret & Echo

esmaspäev, 18. aprill 2011

Esimene laagripäev


Pärast pikka sõitu ja jubedat hotelliööd oleme me lõpuks kohale jõudnud Sloveenia väikelinna, mille täpset nime ei ole ma veel tuvastada suutnud:(
Treeningpäev algas täna kl. 9, mingil seletamatul põhjusel arvasin, et hiljem, seega sai Echo hommikul kl 8 ajal tõsise kõhutäie süüa. Kl. 10 oli õues 16 kraadi sooja ja temperatuur alles hakkas hoogu võtma.
Lõpuks siis kohtusime Silviaga ja tema koertega:) VÕIMAS!
Laaris on koos meiega veel 2 koera Sveitsist, 2 Sloveeniast, 1 Saksamaalt, 2 Slovakkiast, 2 Belgiast, 1 koer Taanist. Esindatud on järgmised tõud: pürenee lambakoer (pikakarvaline), austraalia lambakoer ja sellest ka miniversioon:), malinos, border, terjer, parsons jack russel, horvaatia lambakoer, spitsi taoline koer.
Seltskond on kirju ja agility tasemed ka väga erinevad (kutsikast kuni võistlusklassideni välja).

Esmalt oli Silvia meile ettevalmistanud raja (kellegi rootsi kohtuniku oma:), mis oma raskusastmelt võiks olla A2.
Päeva esimesel poolel tegelesime juhtimisega.
Nüüd Echost, väike tubli koer oli pikast reisist nii segaduses ja ka väsinud et vot agility ei tulnud meil mitte kuidagi välja. Süüd oli: koera täiskõht, palav ilm ( 20 kraadi, päike lagipähe, kusjuures alles 2 päeva tagasi tegi Echo trenni 5 kraadi soojaga) , võõras koht ja esimest korda nii pikal reisil - reisistress.
Ühesõnaga ilustan ma seda, kuidas oskan aga otse öeldes, ei teinud Echo platsil mitte midagi:(. Olin ikka pärsi kurb,et kas nüüd nii ongi. Lõin käega ja panin Echo tagasi oma puuri puhkama, ise läksin filmima teisi tublisid:).
Hiljem, kui veel üks rada pandi ja jälle selleks, et Silvial tekiks arusaam, kellel mis probleemid agility rajal on, oli Echo ennast nats juba kogunud. Ta oli nõus rada jooksma aga vaid oma raja valikul :) ja jalutades:) krt nutma ajas see pilt.
Kõige selle peale arvas Silvia siiski, et Echoga on väga tubli töö tehtud ja et takistusi tunneb koer hästi ja minu kehakeelt jälgib hästi ja ta on võimeline ka minust lahti minema (selle eest võin Annet ja Svetat (minu agility treenerid) tänada:)
Pärast radasid tuli tehniline pool: Silvia leivanumber (tikk-tikk; takk-takk). Hmm njah..., minul oli asjast ikka vale arusaam. Väike Silvia poolne selgitus ja läks uuesti tikk-tiki ja takk-taki õppimiseks. Ja siis oh imet, Echo hakkas tööle, lihtsalt nii sama ...
Nii oli meil järgmise 10 min "õige" tikk-tikk ja takk-takk selge!

Mulle meeldib Silvia treening meedotil "koera trajektori " jälgimine. Juhtimine on maru lihtne, tuleb arvestada kas koer on ise kiire või koer võtab kiirust koerajuhi järg. Igal juhul on tema soovitus liikuda võimalikult palju koos koeraga ja olla koera lähedal.
Õhtu poole tuli õige magus osa: trikitrenn! See meeldis ka Echole. Uskumatu, kui kerge on koerale trikke õpetada!!! Mul tekis tunne, et siin kõik nii hästi välja tuleb on vaid Silvia fenomen. Ühesõnaga 40 minutiga õppisime me selges: käpad risti, istudes käppad püsti, mina kõnin samal ajal on koer minu varvaste peal. Need jäid ka veel õhtul koju harjutada, hotelli jõudes oli Echo nii väsinud, et nüüd võisin ma ise magusat viljaõlut juua ja kahel jalal kõndimist harjutada:)

Täna oli veel üks tore üllatus. Nimelt eelnevalt kokkuleppides tuli meile laagri külla Alar Kivilo, kes juhtumisi elab Silviast vaid 100 km kaugusel Horvaatias.
Lobisesime mõnusalt mõned tunnid ja siis tekkis Alari üks tore mõte. Tulevasel laupäeval on Sloveenias MM punktiarvestusega agility võistlus ( see tähendab, et suur võistlus). Alar läheb sinna võistlema, muidgi läheb sinna ka Silvia ja muidugi on ka Eesti esindatud Echo poolt!! Alar kutsus ja me ei saanud ka sellest kiftist mõttest loobuda. Panime ennast kohe võistlusele kirja ja kui kuumus meid ära ei tapa siis proovime ikka lippu kõrgel hoida:)

Nüüd aga magama ja vaatame mis hommne päev toob.

Teid tervitades,
Piret & Echo